Organisatsioonipsühholoogia

Organisatsioonipsühholoogia on rakenduspsühholoogia haru, mis rakendab üldpsühholoogia, organisatsiooniteooria ja sotsioloogia tulemusi inimeste ja rühmade käitumise kohta organisatsioonides praktiliste probleemide lahendamiseks. Nende probleemide seas on

• organisatsioonisiseste probleemide lahendamine ja ennetamine;
• inimeste ja organisatsiooni arengu soodustamine.

Organisatsioonipsühholoogia teemasid:

• töötajate värbamine ja väljavalimine
• organisatsioonisisene väljaõpe ja töötajate paigutamine ametikohtadele
• rühmasisesed ja rühmadevahelised töö- ja koostöövormid
• juhtimise vormid ja nende mõju
• otsustamine
• hindamine
• probleemilahendus
• inimese ja tehnika suhted
• organisatsiooni tervise, muutumise, arengu, kasvu ja kohanemise tingimused
• kommunikatsioon
• kaasamine
• organisatsiooni struktuur ja organisatsioonikultuur
• organisatsioonidevahelised suhted

Uuritakse nii organisatsiooni liikmete mõju organisatsioonile kui ka organisatsiooni mõju oma liikmetele. Organisatsiooni käsitatakse dünaamilise keskkonnana, mille struktuurid protsessid tingivad indiviidide ja rühmade hoiakuid ja käitumist organisatsioonis ja väljaspool seda. 1990. aastatel hakati rohkem rõhku panema teadvustamata ja irratsionaalsetele protsessidele ning reaalsuse sotsiaalsele konstrueerimisele.

Organisatsioonipsühholoogiat rakendatakse organisatsiooni arendamise ja personali arendamise nõustamisel ning juhtimis- ja koostööprobleemide lahendamisel.

Organisatsioonipsühholoogia piirneb muu hulgas tööstuspsühholoogia, organisatsiooniteooria, tööpsühholoogia ja organisatsioonikäitumise uurimisega. Sageli käsitletakse tööpsühholoogiat ja organisatsioonipühholoogiat koos ning kasutatakse mõlemat valdkonda hõlmavat mõistet "töö- ja organisatsioonipsühholoogia".

Ajalugu

20. sajandi alguses tekkis USA-s tööstuspsühholoogia, mis tegeles muu hulgas personali värbamise ja valiku probleemidega. 1920. ja 1930. aastatel hakati rohkem huvi tundma organisatsiooniprobleemide psühholoogiliste seletuste vastu. Näiteks Hawthorne'i uuringud näitasid rühmanormide ja sotsiaalsete suhete mõju töömotivatsioonile ja toodangule.

Eraldi distsipliinina kujunes organisatsioonipsühholoogia välja 1960. aastatel Edgar Scheini ja Chris Argyrise eestvedamisel.