Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu
"Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu" on Edgar V. Saksa programmiline revisjonistlik artikkel 1966. aastast[1].
Müüdid, koos vastuväidetega Edgar V. Saksa poolt, on järgmised:
- Müüt piiskop Albertist kui kultuuritoojast. Eitab eestlaste kultuuritaset ja geopoliitilist mõju Euroopas enne 13. sajandit.
- Müüt 700-aastasest orjapõlvest. Leiutatud haletsevate estofiilide poolt 18. sajandi lõpul. Tegelikult oli Eestis samasugune feodaalaeg kui kõikjal Euroopas.
- Müüt ärkamisajast. Tegelik "Eesti renessanss" toimus korporatsioonis Estonia juba pärast Tartu Ülikooli taasasutamist 1802. aastal ning ärkamisaeg oli ainult selle populariseerimine epigoonide ja poolharitlaste seas.
- Müüt vanast heast rootsi ajast. Tekkinud alles Eesti ajal, põhjustades rootslaste ja nende mõju ülehindamist.
- Müüt klassivõitlusest ja Mahtra sõjast. Edgar V. Saksa sõnadega "... kurjategijaist, põletajaist, röövleist püütakse sentimentaalsuse ja humaansuse taustal "avalikus arvamises" "rahvuskangelasi" soetada."
- Müüt eesti-vene rahvaste sõprusest. Tegelikult jäi Novgorodi ja Pihkva vägede "appitulek" alati hiljaks ja lõppes eestlaste rüüstamise, laastamise ja tapmisega.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Edgar V. Saks (juuni 1966). "Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu" (PDF). Võitleja. Heidelberg. Lk. 2. Vaadatud 20.03.2021.