Heinrich Stahl
| Heinrich Stahl | |
|---|---|
| Sünniaeg |
u 1600 Tallinn |
| Surmaaeg |
7/17. juuni 1657 Narva Ingerimaa kubermang |
| Rahvus | baltisakslane |
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva Ingerimaa kubermang) oli baltisaksa päritoli Eestimaa vaimulik, esimene Rootsi luterliku riigikiriku Ingerimaa superintendent[1].
Heinrich Stahl ((ladinakeelselt Henricus Stahlius, alamsaksapäraselt Hinrich) sündis Tallinna Suurgildi oldermanni Heinrich Stahli (surn. 1603 katku)[2] pojana. Jäi 3-aastaselt orvuks. Ta õppis gümnaasiumi eelastmena tegutsenud Tallinna triviaalkoolis, oli üks kolmest andekast poisist, kellele Tallinna linn maksis ametlikku stipendiumi, oli aasta Oleviste kiriku koguduse pastori magister Heinrich Vestringile hoolealune, elades tema kodus. Õppis seejärel Rostocki (immatrikuleeriti 1617. aasta juunis Rostocki ülikooli filosoofiateaduskonda), Greifswaldi ja Wittenbergi ülikoolis[1]. Disputatsioonitöö «D.T.O.M.F.A. Partis propriae disputatio logica de demonstrationis medio, cui coronidis loco doctrinae de definitione divisione et methodo subjungitur» Rostockis 1619. aastal. Pärast filosoofiateaduskonna lõpetamist jätkas ta Rostockis õpinguid teoloogia alal. 1621. aastal suundus Wittenbergi, kus 1622/1623. promoveeriti Heinrich Stahl magistriks. Naasis Rostocki ja siirdus sealt Greifswaldi, 1623. aastal kutsuti ta tagasi Tallinna[2].
Heinrich Stahl oli 1623–1633 Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse ja Järva-Madise Püha Matteuse koguduse pastor ning 1627. aastast[3] Järva praostkonna praost.
Aastatel 1633–1638 oli Heinrich Stahl Kadrina Katariina koguduse pastor ja 1633–1638 Viru praostkonna praost, 1636. aastast Eestimaa konsistooriumi assessor[2].
Ta koostas Viru praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja koduraamatu" ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku[küsitav][viide?] (Stahli grammatika originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Raamatu käsikiri on sündinud ilmselt 1636. aasta jooksul Kadrina pastoraadis. Autor on eessõna lõpetanud daatumiga 7. jaanuar 1637
1638. aastal Tallinna Toomkoguduse ülempastor[1], Eestimaa visitaator, 1638. aastal Tallinna ja Eestimaa piiskopiks nimetatud Joachim Jheringi moodustatud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumi assessor. 1638–1641 oli ta ühise Lääne-Harju ja Ida-Harju praostkonna praost.
16/26. juulist 1641 oli Heinrich Stahl esimene Narva linnakoguduste, Ingerimaa ja Alutaguse alade[4] alade Narva ja Ingerimaa superintendent, Narvas.[5][6], Alutaguse praostkonna alad aga liideti Tallinna piiskopkonnaga[1]. Stahl asutas Narvas oma toomkapiitli (kirikuvalitsuse) ja levitas innukalt luteri usku Ingerimaal ja sattus seejuures tõsistesse konfliktidesse Ingerimaa õigeusu vaimulikega[2]. 1651. aastal ühendati aga Alutaguse Eestimaa aadelkonna soovil nii halduslikult kui ka kiriklikult Eestimaa kubermanguga, Narva aga ühendati Ingerimaa kubermanguga. Stahl tegi ettepaneku asutada Narva gümnaasium, kuid Rootsi valitsus avas 1642. aastal vaid viie õpetajaga Narva triviaalkooli[2].
1642. aastal müüs Eestimaa kuberner Gustaf Gabrielsson Oxenstierna Narva ja Ingerimaa superindendendile Henricus Stahlile Kalina mõisa Alutagusel, klausliga, et viimane võis valdusse astuda alles pärast eelmise omaniku Daniel Brandti, lese surma. 1643. ja 1645. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Kalina kuulumist Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendendile Heinrich Staalile[7]. Heinrich Stahlile kuulus ka Ingerimaa Nessnova mõis[8].
Heinrich Stahl suri 7. juunil 1657 (vkj.) Narvas katku ja maeti tõenäoliselt sinnasamma[2].
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tema 400. sünniaastapäeva märkimiseks avati 2000. aastal Kadrina kiriku seinal mälestustahvel.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 61
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Huno Rätsep, Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis, "Keel ja Kirjandus" 1987, nr. 12, lk 709
- ↑ Allgemeine deutsche Biographie, Bd.: 35, Spalatin - Steinmar, Leipzig, 1893, s 41
- ↑ Olaf Sild. Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 73
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2.2: Estland, Görlitz, 1929, lk.190
- ↑ Saaga TLA.236.1.32:1
- ↑ Kalina mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
- ↑ Piret Lotman, "Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad" – Tuna 2/2013, lk 46
- ↑ Kadrina Heinrich Stahl Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 1. juunil 2021)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 4 köide S-Z, Mitau 1832, lk. 257–260
- Allgemeine Deutsche Biographie, 1893, lk. 401, (saksa keeles)
- Paul Ariste, "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" – Emakeele Seltsi aastaraamat IX, Tallinn 1963, lk. 85–118
- Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, Eesti Raamat 1965, lk. 127–130 ja 136 (ülevaate autor Erna Siirak)
- Huno Rätsep, "Heinrich Stahli keeleõpetus oma aja peeglis" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 709–715
- Liivi Aarma, "Heinrich Stahl – esimene suurem eesti kirjamees" – Horisont 1990, nr 10, lk 22–25
- Piret Lotman, "Veel kord Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 8, lk. 541–547
- Leino Pahtma, "Heinrich Stahli "Käsi- ja koduraamatust"" – "Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse", Tartu 1998, nr. 3 (10), lk. 57–90
- Kristiina Ross, "Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks" kogumikus "Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära". Toimetanud Maie Kalda ja Õnne Kepp. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999 lk. 9–30 (Georg Mülleri ja Heinrich Stahli keelekasutusest)
- Uku Masing, "Eesti vanema kirjakeele lood". Ilmamaa, Tartu 1999
- Leino Pahtma, "Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse" "Kultuuriloolised ekskursid", Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000, lk. 5–19
- Toomas Paul, "Stahlist Salumäeni" – Usuteaduslik Ajakiri 2001, nr 2, lk 61–78
- Raimo Raag, "Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi?", Keel ja Kirjandus 2002, nr. 3, lk. 183–192
- Külli Habicht, "Pilguheit peaaegu nelja sajandi tagusele sõnatuletusele: Heinrich Stahli omapärased tuletised", Keel ja Kirjandus 2002, nr. 4, lk. 246–261
- "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 270 lk.
- Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop, "Heinrich Stahli tekstide sõnastik". Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 548 lk. ISBN 978-9949-32-974-8.
- Piret Lotman, "Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad", Tuna 2/2013, lk 44-56
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ostdeutsche biographie: Stahl, Heinrich (saksa keeles)
- Heinrich Stahl (1600 ? – 1657) EEVAs
- Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. HENRICO Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. M.DC.XXXVII, Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- M.Henrici Stahlen Reval; Estho-Livonis, Hand-und Hauszbuch für daz Fürstenthumb Esthen in Liffland, Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR