Arutelu:Ateism

Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga, aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga.

Miks see on ekslik?

Sõna "ateism" kasutatakse erinevates tähendustes, aga igal juhul ei tähenda ateism ainult Jumala eitamist, vaid üldse jumalate eitamist. Eitamine võib seisneda usus nende mitteolemasolusse või ka mitteuskumises nende olemasolusse. Laiemas mõttes on ateismiks nimetatud negatiivset suhtumist religioonisse.

Milleks materialismi ja ateismi vastandada? Andres 21. november 2006, kell 16:38 (UTC)

Jumalat ja hinge ei eksisteeri, kuna neid ei ole teaduslik-materialistlik maailmapilt veel tõestada suutnud. Et usutakse aga kindlalt teaduslik- materialistlikku maailmavaatesse, siis kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda.

See ei ole kõigi ateistide seisukoht.

Kuna ateismi keskmes asub usk kui hoiakuline suhtumine, siis loetakse teda samuti usundite hulka.

See ei ole üldtunnustatud. Põhjendus on nõrk. Andres 10. detsember 2007, kell 07:04 (UTC)

Imed jne ei pruugi tuleneda tingimata jumalate või Jumala olemasolust. Imesid jne ei ole hea nimetada protsessideks. Jumal kui infoallikas: milleks sellist sõnastust tarvis on?

Praeguses redaktsioonis propageeritakse ateismi. See on erapooletuse printsiibiga vastuolus. Ja väide, et ateism on ratsionaalsete kaalutluste jne tulemus, on vaieldav. Andres 19. detsember 2007, kell 10:35 (UTC)

kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda

Just sellega usklikud nõus ei ole. Andres 19. detsember 2007, kell 10:36 (UTC)

Loodusseaduste kogum suudab adekvaatselt seletada kõiki looduses toimuvate protsesside põhjusi ning tagajärgi.

Ka see on vaieldav. Andres 19. detsember 2007, kell 10:37 (UTC)

kuna ateist ei ole kohustatud religiooni poolt teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole põhimõtteliselt ateisti spiritualism piiratud.

Sõnastus on ebaõnnestunud. Aga nii palju kui mina sellest aru saan, on see vastuolus esimese lausega. Andres 19. detsember 2007, kell 10:38 (UTC)

Keegi võimu omav inimene võiks millagi üle ka vaadata, et kas käib ka lihtinimesele...

Miks sellel artiklil ikkagi neutraalus on vaidlustatud? Artikkel on tõlgitud inglise keeles, mille keelelises Wikipedias näib jutt piisavalt neutraalsena...omastarust on nagu kõik kallutatud laused ateisti enda poolt vaadeldud kontekstis.

Nielander 19. detsember 2009, kell 11:23 (UTC)

Neutraalsuse vaidlustus käis artikli varasema versiooni kohta. Võtsin selle ära.

Tõlge vajab põhjalikku toimetamist. Andres 19. detsember 2009, kell 20:31 (UTC)

Võtsin ÕS-ist võetud sõnaseletuse ära, sest tundub, et see ei anna midagi juurde ja ÕS ei ole selles küsimuses piisavalt autoriteetne. Andres 15. detsember 2010, kell 23:58 (EET)[vasta]

Viimane muudatus tegi sõnastust paremaks, kuigi kohati ebatäpsemaks. Kõrvaldati selle mainimine, et ateism võib olla usk, millisel juhul ta erineb agnostitsismist. Kolme kohta kirjutati nähtavasti meelega jama sisse. Kahest kohast kustutasin selle, kolmandat ei leidnud üles. Andres (arutelu) 22. veebruar 2015, kell 19:49 (EET)[vasta]

Välja:

Endine katoliku nunn ja oma paljudes töödes religioone võrdlev Briti autor Karen Armstrong (sündinud 14. november 1944) kirjutab: „16. ja 17. sajandil kasutati sõna ateist eksklusiivses kõnepruugis vaidlustes...nimetus ateist oli solvang. Keegi poleks eales unistanudki enda kutsumisest ateistiks.“

Andres (arutelu) 22. veebruar 2015, kell 19:51 (EET)[vasta]

Muide, praegugi on mõnel pool olemas väga umbusklik suhtumine ateistidesse. Andres (arutelu) 22. veebruar 2015, kell 19:52 (EET)[vasta]

Lisatud on selgituseta pilte. Andres (arutelu) 3. november 2015, kell 12:22 (EET)[vasta]

"Kui lähtuda põhimõttest, et mistahes mõttesüsteem, mis esitab väiteid Jumala olemasolu kohta, on religioon, siis tuleks ka ateismi nimetada religiooniks. Ateism on seega religioon, mille keskseks uskumuseks on Jumala olemasolu eitamine. Lähtudes teaduse metodoloogiast ei ole aga võimalik tõestada millegi mitteeksisteerimist. Seega ateism ei saa baseeruda teadusel vaid on usk nagu muudki religioonid."

Tundub võrdlemisi POV aga võibolla ainult mulle. - Neptuunium (arutelu) 2. jaanuar 2017, kell 22:32 (EET)[vasta]

On muidugi. Kustutasin selle ära. Esimene lause on tõene, kuid ebahuvitav, sest lähtuda võib millest tahes. Teine lause unustab, et millestki on lähtutud. See on muidugi tõsi, et ateism on usk, aga ka loodusteaduse teooriaid ei saa tõestada ja nendesse usutakse (või siis ei usuta). See, et tegu on usuga, ei ütle veel, kas see usk on lähedasem teadusele või religioonile. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 12:11 (EET)[vasta]

Miks kõike kustutada? Piltidele pannakse allkirjad/selgitused.

Milles ilmneb, et artikkel ei pruugi olla neutraalne?

Usu puudumist ei saa nimetada omakorda usuks. Jumala olemasolus kahtlemine ei saa olla usk iseenesest, kuna on lõputult asju, millesse ei usuta, kuna selleks puudub põhjus. Nielander (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 00:27 (EET)[vasta]

Jõudsin lugemisega poole peale, seni pole mitteneutraalset leidnud.

Nõus, et kahtlust ei saa nimetada usuks. Minu meelest järjekindlat kahtlemist Jumala olemasolus ei nimetata tavaliselt ateismiks, vaid agnostitsismiks. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2018, kell 05:30 (EET)[vasta]