Ruumijuhtimine
Ruumijuhtimine on avaliku ruumi kavandamise ja muutuste strateegilise juhtimise protsess. Ruumijuhtimise tööriistad annavad võimaluse näiteks linnaruumi või muu avaliku ruumi arengu pikaajaliseks ja teadlikuks planeerimiseks ning muutuste tõhusaks elluviimiseks.
Ruumijuhtimine kui käsitlus lõimib visiooniloome, arhitektuuri, ruumilise planeerimise, kaasamise ja strateegilise kommunikatsiooni tegevused tervikuks, mis on vajalikud kaasaegse ruumimuutuse kvaliteetseks elluviimiseks.
Ruumimuutuse termini võtsid kasutusele arhitekt Raul Järg ja kommunikatsiooniekspert Lauri Linnamäe, keda ühendab kogemus ruumimuutuste strateegilise kommunikatsiooni, kavandamise ja juhtimisega Tallinna Peatänava projekti, mitmete Linnafoorumite ja koolituste juures. Termin on sündinud teadliku paralleelina ajajuhtimisega, kuna nii ruum kui aeg liiguvad/muutuvad omasoodu ka sekkumata, kuid teadlikult juhituna õnnestub samast ajast või ruumist võtta märksa enam.
Kaasaegse linnaruumi ja linnaplaneerimise põhimõtted võttis kokku Eesti Autoomanike Liidu juhatuse liige Simmo Saar: "[L]innaruum peab olema inimesekeskne ja arvestama inimese vajadustega ja vajadusel looma need alternatiivsed viisid, kuidas punktist A punkti B saada. [...] Igas ruumis peab olema arvestatud inimese vajadustega ja seal peab olema mõeldud kõikide liiklejate peale."[1]
Kultuurilised seosed[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu erinevad kultuurid tajuvad aega erinevalt, esineb ka arusaamises avalikust ruumist (eriti linnaruumist) suured lahknevused. 1960ndatel Ameerika Ühendriikidest eeslinnastumise tõttu alguse saanud autokeskse linnaplaneerimine ning kaasnenud autosõltuvuse ja linnade üleautostumise negatiivsed mõjud on tänaseks põhjalikult dokumenteeritud. Samas on sellise linnaplaneerimise pikaajaline levik vähendanud arusaamist linnaruumi mitmekülgsetest funktsioonidest (eeskätt linnaruum kui linnainimese elukeskkond) ning loonud kujutelma, nagu oleks linnaruumi peamine funktsioon maksimaalselt autotransporti läbi lasta. Subkultuurid, kus fetišeeritakse ignorantsust teaduse, ekspertteadmise ja rahvusvahelise kogemuse suhtes, käsitlevad kaasaegse ja inimsõbraliku avaliku ruumi loomist sageli "autojuhtide kiusamisena"[2][3].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ERR (2. juuli 2023). "Autoomanike liidu juht Simmo Saar: autoomanikke on pitsitatud juba pikalt". ERR. Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ "INTERVJUU | Transpordiala abilinnapea Järvan: autoomanike kiusamine tuleb lõpetada". Roheportaal. Vaadatud 3. mail 2024.
- ↑ "Kaspar Kokk: rattaliikluse arendamine ei tohi muutuda autoga liiklejate kiusamiseks". Tartu Postimees. 24. november 2023. Vaadatud 3. mail 2024.