Mine sisu juurde

Punastamine

Allikas: Vikipeedia

Punastamine on seisund, mille korral inimese näole, kaelale ja ülakehale ilmub laiguline punetus, kui pinnaveresooned laienevad ja pinna verevool suureneb. Punetusreaktsiooni käivitab autonoomne või tahtmatu sümpaatiline närvisüsteem.

Punastamine on väga individuaalne. Mõnedel inimestel ilmneb punetus sotsiaalsetes olukordades, kuid teistel ilmneb see harva. Punastamise põhjustavad tavaliselt pinged, mis võivad olla seotud piinlikkuse, ebakindluse või näiteks ihaga. Intensiivne viha või viha võib põhjustada ka punastamise. Punastamisega kaasneb sageli tugev higistamistunne samal ajal.

Kuigi punastamise mehhanism on hästi teada, pole selle lõplikku eesmärki veel hästi mõistetud. Siiski on spekuleeritud, et varajaste inimeste eelkäijate hulgas võis punastamine olla oluline signaal. Enne kõnepõhise suhtluse arendamist võisid näo värvimuutused koos väljendite ja žestidega mängida olulist rolli inimese tõelise meeleseisundi edastamisel teistele liikidele.

Sotsiaalset punastamist saab ravida beetablokaatorite või kirurgilise raviga, mis blokeerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis jookseb läbi rindade.