Metsakõdu

Allikas: Vikipeedia

Metsakõdu on metsa all kõdunev orgaaniline aine, kus on suur hulk langenud puude ja muude taimede jäänuseid.

Metsakõdu on oluline osa metsa ökosüsteemist, see pakub elupaika erinevatele taimedele ja loomadele ning aitab kaasa metsa toitainetsüklile. Metsakõdu tekib siis, kui puud, oksad ja muu taimestik langevad maha ning hakkavad lagunema. Aja jooksul moodustub metsakõdu paks kiht, mis võib olla mitu meetrit sügav. Lagunenud materjal pakub toitu teistele mikroorganismidele, seenhaigustele ja putukatele. Metsakõdu on metsale hea, sest selle lagunenud materjal tagastab mullale toitaineid, mis aitavad toetada uue taimestiku kasvu. Metsakõdusid leidub igal metsatüüpidel kogu maailmas. Need võivad olla rohkem või vähem arenenud sõltuvalt kliimast, metsa vanusest ja koostisest ning muudest keskkonnateguritest. Niiske kliimaga piirkondades leidub tihedamaid ja rohkem lagunenud metsakõdusid, samas kui kuivemates piirkondades võivad need olla vähem arenenud. Ajalooliselt on metsakõdu olnud oluline allikas kütte- ja ehitusmaterjalidele ning seda on kasutatud ka traditsioonilises meditsiinis. Tänapäeval mõistetakse üha enam metsakõdu ökoloogilist tähtsust ning neid peetakse oluliseks säilitada metsa ökosüsteemi tervise tagamiseks.