Merike Susi
Merike Susi (2002. aastani Merike Mõksi; sündinud 7. juunil 1967 Võrus) on eesti klahvpillimängija, laulja ja muusikapedagoog.
Lapsepõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Merike Mõksi sündis musikaalsete vanemate peres. Lapsepõlv möödus Võru kultuurimajas Kannel, kus ta vanaema töötas rahvateatri kostümeerijana. Juba koolieelikuna hakkas ta klaveril kuulmise järgi lugusid mängima, eriti meeldisid ansambli Ruja laulud.
Ta õppis Võru Lastemuusikakoolis klaveri erialal ja lõpetas selle kiitusega 1982. aastal. Samal aastal soovis astuda Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli estraadiklaveri erialale, kuid sel aastal selle eriala vastuvõttu polnud, mistõttu valis ta klassikalise klaveri eriala.
Aastatel 2006–2007 õppis ta Tallinna Ülikoolis helidisaini ja filmihelindust.
Muusikaalane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast õpinguid muusikakoolis töötas ta algul päeviti matuseorganistina ja õhtuti restoranimuusikuna. Aastatel 1992–1996 töötas ta Tallinna–Helsingi reisilaevadel muusiku ja kruiisikorraldajana. 1995. aastal asutas ta ansambli Külmast Võetud, mis esitas peamiselt tantsumuusikat ja salvestas ka originaalloomingut; selle tuntumad laulud olid "Ameerika", "Sügis" ja "Rääkida ma võin".
Aastatel 1998–2007 esines ta ansambliga Lament klahvpillimängija, taustalaulja ja lauljana.
Aastatel 2000–2009 kestis koostöö ansambliga Meie Mees.
2005. aastal alustas ta ka soolokarjääri ja ilmus singel "Äärelinna kohvik", millele järgnesid singlid "Unistuste vikerkaarel" (2006) ja "Leia see jõud" (2007).
2006. aastal osales Susi "Eesti eurolaulul" ansambli koosseisus klahvpillimängija ja taustalauljana, saates Marilin Kongot; laul oli "Be 1st".
Aastatel 2007–2009 oli ta ansambli Funki Factory eestvedaja, laulja ja klahvpillimängija. 2010. aastal hakkas ta ise produtsendiks ning ilmusid singlid "Just see on see" (2010) ja "Veider vabrik" (2011).
Aastatel 2011–2012 elas Susi perega Hispaanias, pärast seda hakkas valmistuma oma debüütalbumi salvestuseks. 2014. aastal ilmuski album "Üksi üksolemises", millel kõlab ta enda loodud muusika ja ka mitu tema kirjutatud sõnadega laulu. Salvestus toimus Hollandis Arnhemis Sound Vision Studios koos Hollandi tunnustatud stuudiomuusikutega. Produtsent oli George Konings.
2015. aastal alustas Susi muusikaprojekti "Tribute to Annie Lennox". Aastatel 2017–2019 oli ta Kanal 2 telesaatesarja "Suur komöödiaõhtu" muusika- ja ansamblijuht ning 2020. aastal asutas ansambli Merike Susi Band.
2021. aastal alustas ta koostööd Mikk Targoga, nende esimene muusikaprojekt oli "Code One Cuba". Samal aastal osales koos näitleja Kaisa Seldega lavastuses "Blogimuusikal".[1] Koos Itaaliast pärit muusiku Maurizio D’Agapitoga on ta moodustanud ansambli MauMer Duo, mille laulud on kakskeelsed: itaaliakeelsetele tekstidele on lisatud Susi enda kirjutatud eestikeelsed tekstiosad.[2]
Muusikaõpetus[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikapedagoogina annab ta alates 2008. aastast Merike Susi Muusikastuudios (nii Tallinnas kui ka Tartus) täiskasvanutele klaveri- ja laulutunde ning teeb hääleseadet, tutvustab pille ning juhendab muusikakirjutamishuvilisi.[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
2002. aastal abiellus ta Kalle Susiga ning 2003. aastal sündisid kaksikud Anna ja Paula. 2007. aastal pälvis nende pere koduaed Sakus Saku valla auhinna.[4]
2022. aastast on perel ka maakodu Võrumaal.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Minu lugu Merike Susi kodulehel, vaadatud 02.06.2024.
- ↑ Silja Paavle. Muusik Merike Susi on teinud minevikuga rahu: „Nüüd on mu elus asjad tasakaalus. Ma tean, mida teen ja miks.“ Õhtuleht.ee, 06.07.2023.
- ↑ Silja Paavle. Muusik Merike Susi on teinud minevikuga rahu: „Nüüd on mu elus asjad tasakaalus. Ma tean, mida teen ja miks.“ Õhtuleht.ee, 06.07.2023.
- ↑ Nataly Koppel. Merike Susi: olen ennast Meie Mehest välja loginud Õhtuleht.ee, 21.01.2014.
- ↑ Greta Kaupmees. Merike Susi avameelselt läbipõlemisest: oli vaja ära minna, et aru saada, kui katki olen Kroonika/Delfi, 29.10.2023.